Vihmased ilmad, lombid, jalakäijad – sõprussuhe puudub

Vihmased ilmad ,lombid, jalakäijad ja autod pole vist omavahel kahjuks parimad sõbrad. Aga miks? Ma küsin miks, miks, miks?

Sõitsin autoga trenni, vihma kallas, tee ääres kõndisid inimesed, neil oli niigi kehva, kuna on märjad ja siis mingi autojuht lihtsalt arvab, et savi, ma olen roolis ja siin on lomp, savi, ma sõidan nii kiirelt sealt läbi, kui saan ning vaatan, kas see inimene saab nüüd pihta või ei, kui saab, siis jackpot! No c’mon – haige värk. Oleks see siis olnud üks lomp ja üks inimene, aga ta teele jäi viis inimest ja kõik said pihta. Ma suutsin vaid automargi meelde jätta (musta värvi WW Polo ja numbrimärk algas B tähega, kehva mälu tõttu ülejäänut ei mäleta). Kas tõesti on raske aeglustada, kui ei ole võimalik korraks vastassuunavööndisse põigata? Kas siis jalakäija ei ole inimene? Või koer teisel pool teed, kes pritsmetega pihta saab? Ma lihtsalt ei mõista, kuidas saab olla nii südametu. Pane ükskord eluski end teise inimese olukorda! Kas sulle meeldiks, kui sind nii koheldaks?

Läksin jalgsi tähtsale kohtumisele, sest auto oli paranduses, meeletult kallas, vihamavarju polnud kaasas. Näen ees laiutavat suurt veelompi ja mõtlen, et jõuan sellest kiiresti mööda, enne kui mõni mõtlematu inimene sellest läbi sõidab, et näha kaugele see vesi tema autoaknast lendab, ja pliraki, ma olengi selle pasaga üleni koos. Jess – jackpot, tuju oli kohe suurepärane.

Aga nii see on, paljud ei mõtle. Jah, ma saan aru, et äkkpidurdusi ei saa teha ega ka põigata  vastassuunda, kui sealt kohe mõni auto vastu tuleb, aga lompe ja inimesi on ju ometi näha, seega need ei tule üllatusena. Austa inimesi, austa loomi.

Jah, ma ei saa muuta teisi inimesi ja nende tegusid, aga saame olla ise paremad ja hoolivamad teiste suhtes. Ma usun, et keegi meist ei tahaks saada porilombi veega otse vastu vahtimist ja tilkudes vaadata seda autot ja kiruda. No ei ole meeldiv tunne, nagu ma hiljuti tõdema pidin. Autonumbrimärgi järgi on lihtne inimesi tuvastada ja sain ka hiljem teada, et rooli taga istus 1993. aastal sündinud noor poiss. Aga ma leian, et seda tegu vanus ei õigusta.

Usun, et niisama jalutades ei julgeks sa minna kellegi juurde ja visata talle ämbritäie vett ilma põhjuseta kaela. Või julged? Kui sul juhtub midagi kogemata, ole siis nii paljugi inimene oma viga tunnistama ja vabandust paluma, mitte ära kima oma autoga minema nagu viimane tõbras. See näitab veel rohkem, et sa ei ole inimene.

 

Olgem tähelepanelikumad ja hoolivamad ümbritsevate suhtes!