Video

Puhkus alaku

Esmaspäeva õhtul alustasime reisi Balile. Esimene lend oli Tallinnast Helsingisse, kus ootasime vaid kaks tundi, mis läks sõrmenipsuga. Siis juba Helsingi–Hongkong. Lennuk oli meeletult mõnus ja suur. Kuna lendasime öösel, siis sai rahulikult magada, olgu mainitud, et enne lendu sai tehtud korralik jalatrenn, siis poole öö pealt hakkasid juba lihased valutama. Seega ei olnud just kõige meeldivam poolpüsti sundasendis magada, aga sain kenasti hakkama. Lennukitoidud olid kalorsuselt super head, muidugi magustoidud tuli mul välja jätta. Kõigest vaid kümme tundi Hongkongi lendamist möödus siis suuresti magades – kui seda saab niimoodi nimetada.

 

Hongkongi lennujaam on ikka üüratult suur. Järgmise lennuni oli neli tundi aega, käisime siis ostlemas, söömas-joomas. Tellisime omale vürtsikad road, no need olid ikka eestlase kohta extra- extra spicy´d, aga meeldivalt maitsvad. Lõpuks, kui oli aeg meie lennu väravasse minna, siis tuli välja, et olime oma juhi tõttu kõndinud valele poole. Hea, et mu noored silmad avastasid, et meie värav nr 207 jääb hoopis teisele poole. Peale selle, et pidime meeletu maa maha kõndima, oli veel tarvis metrooga sõita. Õnneks läks kõik justkui plaanitult, jaama jõudes oli sekundiga metroo ees ja saime väga napilt Denpasari lennule. Seega, et aega on, aega on – no reaalsus on see, et ei ole!

IMG_8190

 

Istusime siis lennukis ja ootasime, millal lend väljub. Istusime ja ootasime. Aga mis arvate, et lennuk väljus õigel ajal? Ei, kus sa sellega, tund aega hilines. Siis mõned minutid pärast õhkutõusmist saime teada, et oleme turbulentsis. Ja no korralikult saime rappuda, justnagu filmis, kui tulede vilkumine välja arvata.

 

Kui jõudsime lõpuks turbulentsist välja, toodi söögi-joogid. Pool tundi hiljem ei saanud enam keegi kuskile liikuda, sest olime taas turbulentsis, lennuk rappus, nagu baarmen teeks kokteili. Ühtlasi saime natukene kohalikku sõimlemist kuulda, ei teagi, milles probleem oli, aga väikene video ka sellest. Et kes oskab seda kena keelt, sooviksin tõlget.
VIDEO:
IMG_8204

 

Lennujaama jõudes ja kohvreid oodates läks kõik meeletult kiiresti ja ladusalt. Aga siinne temperatuur on ikka meeletu ja see niiskus – selline tunne, nagu oleksime sauna eesruumis, mõnus iseenesest. Ja siis algas sõit meie Villasse, Soori Bali. Lennujaamast vaid ühe tunni ja viie minuti kaugusel – pisikesed kitsad sõiduteed, riisipõllud, väiksed majakesed, banaanipuud. Lihtsalt fantastiline. Kohale jõudes oli tunne, nagu oleksime paradiisi jõudnud. Kuna ajavahe Eestiga on kuus tundi, siis kohale jõudsime öösel kell 01.20. Seega head ööd on aeg paar tundi puhata.

Video

Treening ja video

Mäletan nii hästi päeva, kui sain alustada jõukavadega. Ma olin sama õnnelik kui koer nähes oma peremeest koju tulemas. Samamoodi tunnen ma ennast iga kord, kui trenni lähen. Kuid viimane nädal on olnud küll tahtmine, et tahaksin trenni minna, aga seal olles puudub motivatsioon, et trenniga alustada. Arvatavasti on asi selles, et mul just muutus treeningkava ja pausid on liiga lühikesed ja keha on lihtsalt meeletult väsinud.

Tundub ju lihtne, kui pead tegema 60–70% enda maksimaalsest raskusest 3 seeriat ja 10–15 kordust ja vaid 30 sekundit pausi. Mis seda siis teha on, raskused ju nii väiksed? Lihtne ju! Olgem ausad, peale teist seeriat on tore, kui suudad normaalselt hingata. Või siis, kui teed 60–70% raskusega 2–3 harjutust järjest ja kordusi 10–15 ja paus peale neid vaid 90 sekundit.

Kui tavalist jõutrenni teen maksimaalse raskusega enda jaoks, on trenni kestvus ajaliselt 1 t 20 min kuni 1 t 30 min. Viimastel nädalatel on tänu kiiretele pausidele trennid 45–55 min. Aga see ei tähenda, et ma vähem väsinud oleksin. Veelgi enam, aga tunne peale trenni on imeline. Panin kokku ka väikse video oma trennist, kus kõiki harjutusi sees pole, aga väikse ülevaate saate siiski.