Tuulerõuged või hoopis…

Kui lained löövad pea peal kokku ja pind kõigub jalge all. Pole just meeldiv tunne

Kõigepealt pidin südame kõvaks tegema, et laps läks lasteaeda, need nutuhood, minu küljest lahti kiskumised. Jah, ma tean, see kõik on mööduv, aga südames oli ikkagi raske. Valus ju vaadata, kui laps mind aknale taga nutma jääb. Muidugi iga päevaga läks paremaks ja lõpuks jooksis juba rõõmuga rühma ja musitas ja lehvitas akna peal, kui ma tööle läksin. Okei – uhh, selle asjaga sai ühele poole.
Nüüd on teine tore asi, HAIGUSED. Reedel helistati mulle lasteaiast, et lapsel on 38 palavik. What?! Kuidas siis nii? Öösel ta tõesti ei maganud, kahtlustasin täiskuud. Mulle see mõjub megalt, siis mõtlesin, et äkki Karlile ka, aga no tuhkagi. Läksin siis lapsele lasteaeda järele. Järgmine päev möödus koaalade kombel, isegi tualetis ei saanud ma ilma temata käia, nii et ta mul kaksiraksi seljas ei olnud. Samas on see armas, aga teiselt poolt nii abitu ja raske tunne.
Taas kord öösel me magada ei saanud, öö peale saime sõba silmale vist kuskil 1–2 tundi, sest iga 10–15 minuti tagant: emme, pissihäda, emme, võta kaissu, emme, ära hoia kaisus, emme, tee pai, emme, laula, emme, tee pai, emme, ai-ai on, emme, mul on paha olla ja nii terve öö läbi. Teate, see tuletas mulle meelde Karli esimest 14 kuud, kus ma reaalselt ei saanudki magada, sest ta oli vaid rinnaotsas või protestis unega. Okei, ma ei saa sinna midagi teha, annan endast kõik, et lapsel oleks hea.
Ja ba-bah, hommikul jalgadel, suu ümber, kätel täpid – niii, korralik googeldamine ja sõbrannade käest küsimine läks lahti, et kas tõesti tuulerõuged?

Jah, jess – nii see polegi.
Peaksin vist mainima, et ma ei ole tuulerõugetes olnud ja kartsin seda meeletult, seega võin öelda, et uhh õnneks seekord pääsesime.
Igaljuhul ma ei saa öelda, et on kerge olla, kui lapsel on enteroviirus, kuna öösel me ei maga, päeval me ei maga ning süüa ta väga ei taha – aina leiutan sööke ja viise, kuidas toit suhu saada. Aga see-eest me saame hakkama ja oleme õnnelikud.
Ja see täpitamine, kreemitamine, zyrteki ja valuvaigisti andmine – pisikese lapse puhul on see ikka vaevaline.
Aga siiski, kes soovib, tulge külla, saate ka omale.

One thought on “Tuulerõuged või hoopis…

  1. Mari says:

    Lase end tuulerõugete vastu vaktsineerida. Kaks sutsakat, kumbki umbes 35 euri ja süda rahul. Mina pole ka põdenud ning kui laps lasteaeda läks, siis seda kartsin kõige rohkem ja lasin kohe ära teha. Hea kui tema põeb läbi, aga ise küll ei tahaks. Ja nüüd kolm aastat hiljem istumegi kodus. Temal on tuulerõuged, minul pole. Loodan, et ei tule ka. Õnneks on tal see kergelt – pole palavikku, täppe on minu kogenematu silma jaoks pigem vähe ja tuju on hea. Lihtsalt nädal-paar ei saa välja ja see väsitab (eriti mind).

Comments are closed.