Uncategorized

Tervis mu kallis tervis

Vähki on meeletult palju. Pinged teevad inimesed haigeks. Emotsionaalne pinge – see koguneb ja siis käibki põmaki – plahvatus.Me tulime siia ellu selleks, et rõõmu tunda, tulime seda kaunist elu ju nautima ja endast õnnelikena tundma. Jätke kõik mis tekitab teile ebamugavaid tundeid seljataha ja nautige seda mida tõeliselt tahate ja nii saate kõigest jagu – uskuge mind!

Aga kuidas siis mul ka läinud on? Hetkel saan vist öelda, et suurepäraselt , loodan, et ma midagi, nüüd ära ei sõnunud, kuna üldjuhul on mul nii, et ütlen midagi välja siis paar päeva hiljem see kohe juhtub.Ptui,ptui, ptui.Käisin viimati kontrollis eelmise suve lõpus ja pidin uuesti kontrolli minema tagasi selle suve lõpus, ehk siis teostatakse mulle taaskord kompuuter uuring + veri.Siiani olen end ise jälginud, nii palju kui saab. Vaadanud oma sünnimärke ja hoidnud neid oma peas meeles, sellisena nagu nad on ja ega pole muutusi tekkinud. No mida rohkem neid vahin, seda rohkem ma hakkan endale asju ette kujutama. Aga õnneks ma tunnen oma keha juba piisavalat hästi, et teada millal võiksin hakata arsti ukse taga ust kraapima.
Okei, tõsiasi on küll see, et nüüdseks kaks kuud tagasi, olin täiesti siruli maas lausa viis nädalat. Kurgus ninatagant valutas ja hääl oli ära, köha tekkis ka alles kolmandal nädalal , aga mis mulle muret tegi oli palavik päevast päeva 37,1-37,5 vahemikus, sain alla aga paari tunni pärast oli see väike saatan taas platsis. Okei, see selleks. Järgmisena tunnen parema kaenla all, muhku ja valu. Mõtlen ei see ei saa ollla nii. LÜMFISÕLMED on paistes. Kurat, sada mõtet jooksis silme eest läbi. Panin siis perearstile aja, tema aga teatas, et see võib olla reaktsioon haigusele ja siis lümfid paistetavad ülesse. Okei, minu arust veider, aga no ju siis nii on. Et ala kui kahe kuu möödudes on endiselt , siis tulge tagasi. Aga ptui, ptui hetkel pole paistes ja ei valuta ka, seega loodetavasti oligi see vaid mingist haigusest tingitud. Aga selline olukord paneb ikke muretsema küll. Ootan juba väga seda päeva, millal saab minna analüüse andma. Siiski on möödas juba 3a ja 1 kuu diagnoosi saamisest – oh kuidas aeg lendab.
Peavalud on vahest endiselt, aga muidu on olemine super. Ei muretse , ega mõtle sellest üldse. Pean ennast terveks inimeseks ja pühendan end perele ja tegevustele mis mulle meeldib. Ümbritsen end vaid inimestega kes pakuvad mulle positiivseid laenguid, kuna kui oled positiivne siis saad kõigest jagu.


Teen toitumises teadlikke valikuid. Okei hetkel on mul võistlusdieet, kus ma ei saa nii või naa tarbida päris seda mida tahaksin, aga ma ei pane ammu juba kohvi sisse suhkrut, ei tee kooke tava suhkruga vaid mee või millegi paremaga. Suhkur on see millest vähk saab jõudu su sees kasvada, seega see on see mida ma ise olen teadlikult piiranud. Jah peidetud suhkruid on igalpool, aga teadlikke valikuid on võimalik teha.


Ja mina arust on oluline osa tervenemisel see, et inimene ise tahab elada. Rõõmu tuleb elus hoida, siis saab raskustest üle. Alla ei tohi anda!
Mida ma usun, et sport on selle loo juures mind palju aidanud. Saab võtta minult selle kurbuse mida ma tunnen, see ärevus, kogu selle negatiivse olen ma pannud trenni. Trenn on see mis on mind aidanud selles väga palju. Olen õnnelik, et alustasin selle alaga, mis on mulle nii südamelähedane.
Seega ma usun, et vähk tuli mu ellu ajal kus ta tuli mulle õpetama midagi. Nimelt just seda, et ära hoia kõike endas vaid ütle välja oma arvamus. Ära lase end maha tampida, vaid seisa enda eest. Ela endale, mitte teistele. Ja just nii ma teengi.


Tänu sellele olen ma saanud enda kõrvale imelise mehe, kes hoiab mind ja mu lapsi kui enda omi, seda on siiralt suur rõõm kõrvalt näha ja kogeda.


Mõelge nüüd ise, naine, 2 last, vähk – milline mees tahaks sellist naist enda kõrvale? Ütleme nii, et ma ei oodanud oma kõrvale ühtegi meest, kunt hetkeni kus ta tuli ja jäi.Aga igaühe jaoks on kuskil keegi, keegi kes võtab sind sellisena nagu sa oled. Toetab su plaane, on sinuga nii halvas kui heas. Ja ma olen õnnelik, et mu elus on läinud asjad nii nagu nad on läinud.
Olen siiralt tänulik nendele *valusatele* seikadele oma elus, mis on mind pannud täiesti teistmoodi mõtlema ja seda elu nägema. Armastan veel rohkem seda elu, kui kunagi varem. Naudin igat hetke rohkem, kui eales. Ja armastan ennast rohkem iga päev. Ütleme nii, et ei ole head ilma halvata.
Armasta ja hooli endast!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga