Päevad vaid mööduvad ja võistlused lähenevad. 

 

Kaks nädalat tagasi hakkasin dieeti pidama. Alustuseks võtsin maha vaid 120 cal, siis langes kaal 500 cal, siis jälle tõusis 300 cal ja uuesti 200 cal ning lõpuks jäi kenasti stabiilselt seisma. Poseerides peeglisse vaadates oli muutusi veidikene näha küll, aga kaal oli sama. Aga võistlused hiilivad aina lähemale ja mina alustasin kaasvõistlejatega võrreldes dieediga väga hilja, siis oli vaja veidikene enam kaalu kärpida ja läks veel 300 cal ja 56,2 pealt on kaal kenasti langenud juba 55,3 peale.

 


 

                                                               Foto: Meelis Tomson

 

Ootan juba huviga, kuidas mu beebilihased selle õhukese kihi alt välja tulevad ja milline ma välja nägema hakkan.

Trenni teen ma endiselt, aga mitte enam kuus korda nädalas järjest,  vaid 2 + 1 süsteemis, mis tähendab, et kaks päeva trenni ja üks vaba.

Kui ma alguses arvasin, et eh, mis see dieet siis ära ole, nii või naa kõrge kalorsusega, aga no jalapäeval annab ikka megalt tunda. Tegin oma teist harjutust – hack-kükke –  ja mõtlesin pärast teist seeriat, kui oli jäänud seitse korda veel kükke teha, et ma lihtsalt jätan pooleli, ma ei suuda. Võitlesin enesega ikka korralikult, kuid sai ikka tehtud ja järgmine seeriagi otsa punnitatud. Jätkus samasugune võitlus iseendaga, kus viimastel seeriatel olid lihtsalt pisarad silmis, sest see on lihtsalt nii kuradima raske ja samas on jalad tulitamas all, aga no see on seda väärt. Pärast trenni on muidugi jälle mega tunne, et jess, ma sain hakkama!

                                     Foto:Meelis Tomson

 

Iga päev mõtlen aina rohkem ja rohkem sellele, et mul on nii hea meel, et ma leidsin ala, mida ma tõsiselt naudin, no eriti see jõusaali osa, lihtsalt fantast. Ma tunnen ennast hästi, see annab mulle meeletult palju jõudu teha ka teisi asju ja hoiab meele kogu aeg erksa ja rõõmsana. Kui isegi on kurb tuju või kodusest lastekisast veidikene meel hele, siis pärast trenni on vaim nii värske ja oleksin nagu teine inimene. Meeletult värskendav.

 

Ja mulle meeldib see iseendaga võistlemine. See, et täna ma panen rohkem raskusi ja ma suudan need seeriad lõpuni teha, kas või karjudes ja nuttes, aga ma ei anna alla. Ma ei taha olla allaandja või noh, enam see ei ole mina, ma lihtsalt ei anna alla. Ma teen senikaua, kuni saavutan selle, mida unistan, mida südamest tahan, mis paneb mu silmad särama.
Seega kullakesed, sära silmadesse ja siht silme ette!