ELULINE,  TERVIS & TRENN

Kunagi pole hilja

Kui alustada millegi sellisega millest unistad, siis tee seda kohe mitte siis kui on juba niiöelda hilja.
Mõtlen tihtilugu, et milline oleks minu vorm juba praegu kui ma oleksin alustanud selle alaga 5 a tagasi.
Ma ise usun, et väga hea.
Kuna aastaga on muutunud mu keha meeletult, aga endiselt mitte nii heas vormis kui see peaks/võiks olla võitja vääriline.
Aga miks siis nii?
Kuna ma alustasin täiesti nullist. Mõtled, et mis nullist, kõik ju alustavad kuskilt. Muidugi alustavadki, ongi vaja alustada kuskilt, seda teevad kõik. Aga ma räägin vaid antud hetkel endast, mina alustasin oma treeninguid 0 lihasest, 45 kg kehakaaluga, hormoonraviga end süstides. Seega kui sul on vähk ja sa sellega võistled, ei ole mitte mingisugust tahtmistki oma elule alla vanduda vaid pigem on siin peas mul vaid mõte, et siit alles mu elu algab. Ma näitan milleks olen mina võimeline.
Jah ma sisimas ikka vaatan ja võrdlen teiste vorme enda omaga, aga see polegi reaalne.
Inimesed kes on teinud trenni, toitunud ja olnud terved on ikka teine tera kui minu omaga.
Ma tahan aastaga teha tulemust mida teised inimesed teevad aastatega.
Puhta soe peast.
Seega kutsun endale maa jalge alla tagasi ja tuletan meelde, et Kadri küll on ka sinu kord, ära muretse. Iga asi omal ajal.
Seega ei tasu mõelda mis oleks olnud vaid tuleb mõelda mis on hetkel ja mis tuleb. Ainult nii on mõistlik elada. Seega ma annan endast kõik , et jõuda sinna kuhu ma soovin jõuda.
Jah on ka hetkel raske, kuna peale viimaseid võistlusi olen ma põhimõtteliselt omal käel treeninud.
Mul on treener kes teeb kavasi, aga kuidas ja mismoodi neid kavasi teha leiutan põhimõtteliselt ise.
Okei youtube, saalis targemate peal spikerdamine , oma lihaste tunnetamine ja muidugi läbi facebooki treeneri käest nõu küsimine, et kas nii ja nii. Aga noh, see pole minu jaoks ikkagist päris see mis võiks olla. Aga okei, olen mõistev ja olen suutnud hetkel juba 7 kuud kannatada, ehk jõuan ta ära oodata, kuni on ta oma hooaja ära lõpetanud ja valmis minuga ka trenne tegema.
Koos on ikka mõnusam ja suht raske on enda vormi ise hinnata.
Kuna kui me avastame 1-2 kuud enne võistlusi, et ops nüüd oleks pidanud rohkem rõhku panema õlgadele või tuharale siis on hilja. Kuna selle töö oleks pidanud juba ammu ilma ära tegema.
Seega jah, inimolevus saab kõigega siin ilmas hakkama ka võimatuga. On vaja tahtmist, sihti ja tegutsemist. Kui mina suudan , siis suudad ka sina – usu mind!
Aga oma vormi osas on mul nii, et ise ma ei näe, et midagi muutuks kuna ma näen end iga päev peeglist.
Ega vorm kehvemaks minna ei saa kui treenid ja toitud, seega siit saab ju ainult paremaks minna või mis?
Riiete järgi saan ma öelda küll, et mingi pisikene muutus on toimunud, et xs naisest on ametlikult saanud S või teatud firmade järgi M (pisem M), seega tunnen ennast tunduvalt paremini küll.
Imeline tunne on olla normaal kaalus, nagu kõik ülejäänud inimesed ja tunad end naiselikuna, kellel on ka tuhar taga. Mitte naine lapse kehas nagu ma seda varem olin.

Seega ainult läbi raskuste tähtede poole.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga