Ebaõnnestumine ja meeletu hirm

Viimasel ajal on nii raske uinuda. Näiteks just üleeile. Meeletu peavalu, õlad andsid juba õhtul trennist nii tunda, et sain vaid selili magada, külje peal isegi polnud mõtet proovida. Ja muidugi tagatipuks oli mul süda paha. No korralik kompott koos. Voodis pikali olles mõtlesin endamisi kõikidele headele asjadele, aga vägisi kippusid valu tõttu silma pisarad, mis mööda põske alla voolasid. Ja siis tuletasin endale meelde, kõigest novembrini on veel vaja ravil käia ja siis on ehk nende peavalude ja halva enesetundega ühel pool, ma vähemalt siiralt loodan. Varsti lihtsalt ei jaksa enam.

 

Ja kui uinun, näen öö läbi unenägusid oma ebaõnnestumisest. Näen lähenevaid võistlusi. Just seda, et enne võistlusi ei ole ma jõudnud panna õigel ajal grimmi peale, ega pole ka grimeerijat. Siis selgub veel unes, et mu soeng on liiga lühikene, et üldse lavale pääseda. Ainukene asi, mis sai suurepärane, oli näomeik, millega lõin paljud pahviks. Aga jutukõminat jätkus veel paljudeks tundideks. Et, appi, miks ta siin on? Ta pole grimmitud, tal pole soengut, ta pole veel valmis lavale pääsemiseks. Need pilgud ja jutud. No see oli tõeliselt vastik unenägu.

 

Ma täitsa mõistan, miks ma seda unenägu nägin, sest mul reaalselt ongi hirm. Mu suurimaks hirmuks on laval olek. Mis saab, kui ma seal komistan? Aga mis saab, kui kukun? Mis saab siis, kui jalg niimoodi väriseb, et ma ei suuda seista?

Teiseks murekohaks on grimm. Kuidas grimmi peale kanda? Kes seda teeb? Kas see jääb ühtlane? Olen kuulnud igasuguseid jutte ja sealt need murekohad algavadki. Bikiinid? Millised on need õiged bikiinid, mis just mulle sobivad? Kas need peaks olema rohelised või punased või hoopis lillad? Missuguse korviga need olema peaks ja milliste pükstega? Ühesõnaga on see kõik kokku ulme töö, et lõppkokkuvõttes näha välja ideaalne.

 

Kolmas murekoht on lavavorm. Kas ma olen piisavalt vormis, et lavale astuda ja mitte häbisse jääda? Mis teie arvate? Olen teinud ju trenni kõigest eelmise aasta septembrist, noh tegelikult jõutrenniga ju alustasin novembri lõpust, seega seitse kuud rasket trenni ja ainult mõni kuu on veel võistluseni jäänud.

 

Igal juhul ma ei anna alla, pingutan ja teen südamest trenni nagu siiani, sest ma tean, mida ma saavutada soovin. Ei tohi lasta end heidutada kartusest, vaid sellest üle olla. Alati on ju lihtne alla anda. Aga see ei sobi minuga kokku.

One thought on “Ebaõnnestumine ja meeletu hirm

  1. Ell says:

    Jaksu ja jõudu Sulle, panen head mõtted teele.

    Aga selliste asjade pärast, nagu laval komistamine… ära muretse. Kui isegi komistad, siis tee publikule silma ja väike kniks hiljem. Kui kukud, võta istuvas asendis kiirelt mõni kena poos sisse ja saada kaunis naeratus rahva suunas!

    Ma usun, et palju kergem on valmistuda, kui mõtled ka halvad asjad läbi. Siis oled valmis, misiganes juhtub. Ja tõenäoliselt ei juhtu midagi 😉

    Grimmi jaoks palu keegi oskajam abiline. Mu sõbrannal näiteks kannavad treener ja sõbrad grimmi peale.

    Neid bikiine teevad Eestis vaid paar head tegijat. Neil on kindlasti kogemusi ja soovitusi, millised bikiinid just Sinu kehale ja juuksevärviga sobiksid. Lisaks oskavad nad öelda, et milliseid bikiine sel aastal juba palju ostetud on, seega võta pigem ebatavalisemad 🙂 Kui bikiinimeistriga räägid, kaob ka see mure 🙂 Lihtsalt otsustamine on raske, sest ilusaid ja sobivaid on kindlasti vähemalt paar varianti.

    Edu!

Comments are closed.