Jõulud, kingid, SOODUSTUSED

Mida kinkida jõuludeks?

Iga aasta see stress ja poodides tunglemine. Väidetavalt muidugi rahval ju raha pole, aga kui kuskile kaubanduskeskusse nädala sees päeval üksõik mis kell minna, ei ole vabu parkimiskohtasidki, niisiis ma ei usu seda juttu enam, et raha ei ole. Ja kui ei ole, siis ei ole vaja seda pasundada ka. Kui ära elad ja riided seljas ning toit laual, ju siis ikkagi on raha, et ära elada. Sellest peaks piisama, et olla õnnelik… Või mis? Alati on lihtne vinguda ja viriseda, aga kas see teeb kellegi tuju paremaks? Äkki otsid sa hoopis haletsust või soovid lihtsalt kingituste tegemisest viilida?

Mina leian, et kingituste tegemine on enda vaba valik. Tahad ju teha inimesele rõõmu, aga kahjuks paljudel on selline suhtumine, et oh jõulud, ma ju pean tegema kinke. Rohkem vale see suhtumine olla ei saa! Jõulud on andmise aeg, anna endast lihtsalt niigi palju, et ole lähedastega koos, ole positiivne ja armas inimene, nagu sa oled. Sellest piisabki! Ei ole vaja 100euroseid kinke. Kui tahad kedagi südamest rõõmustada, siis sa teed selle kingi nii või naa, on see siis ühe euro väärtuses või kallim, ei ole vahet. Aga ma ei taha kuulda sellist juttu, et ärme tee kinke, mõttetu, raha pole ja sada häda veel. No kurat, ära tee ja ära hädalda. Kui mina tahan teha rõõmu, siis teen. Ma teengi ju vaid neile, kes on mulle tõeliselt kallid ja tahan neid rõõmustada.

Allpool on siis mõned head mõtted, mida kellelegi kinkida ja mida minagi kingikottidesse pistan.

Näiteks RAAMAT, ükskõik milline ja vastavalt inimtüübile, aga minu lemmik on praegu OTT KIIVIKA – VISA HING. On igaühe enda asi, kas hakata lompi kukkudes virisema või võtta jalad paljaks ja pigistada varvaste vahelt porivorste. Inimesi eristab üksteisest huumorisoon ja eelkõige oskus iseenda üle naerda. Nii ongi, sa kas naerad või nutad. Ott Kiivikas naerab (nagu minagi). See raamat räägib lihastest, sitkusest, piitsast ja präänikust, higist, armastusest, pisaratest, lõputust naerust ja veel kord lihastest.

Veel üks variant on kehahooldus, olgu selleks siis imeliselt keha toitvad HOIA tooted, mõnus kehavaht või kehakoorija.Koodiga detsember -10% soodustust.

 

Kui on kellafriike nagu mina, siis ideaalne kingitus on käekell. Justnimelt Bobo-Bird puidust käekellad, need ju lausa ihkavad kellegi randme kaunistamist. Kasutades SOODUSKOODI: Jõulud, saate –10% .

 

Kui on spordihulle nagu mina, siis head trennijoogid, batoonid ja kõik muu, mis kuulub sinna hulka, saab fitshop.ee-st.

 

 

 

Mis võiks naist veel rohkem rõõmustada, kui kaunis  qudo ehe  ja just selline mänguline, kus on võimalik kivikesi vahetada, sest nii saab sõrmus/käevõru väga kiirelt uue näo. Ja edaspidi saab rõõmu valmistada vaid uue kivikesega. SOODUSKOODI: KADRI15 kasutades saate –15%.

 

 

 

Väga hea idee on kinkida kalender UNISTUSTE AASTA – kalender-märkmik, mida saab endaga igal pool kaasas kanda.Seal on iga päeva kohta erinevad küsimused terve nädala lõikes ja saad ka teha kokkuvõtte. Ja vaadake, milline disain. Valikus on mitu pilti ja kui geniaalne – jälle puit. SOODUSKOODIGA Kadri10 saate –10%.

 

 

Igaljuhul tahan ma öelda, et kui te tõesti ei taha kinke teha, ärge tehke , aga ärge keelake teha neid inimestel kes tahavad teha teistele rõõmu.

Kaunist jõuluaega!

 

 

Kuidas saada omale rohkem vaba aega – mul on lihtne lahendus sellele

Kodu koristamine on minu jaoks üks suur ringi ratast käimine. Kui ühest otsast lõpetan, siis teiselt poolt tuleb juba uuesti otsast peale hakata. Seega n-ö vaba hetke puhkuseks ei ole, sest elu lastega ja veel majas on tegevust alati täis.

Ma olen harjunud ise koristama ja tegutsema, aga pärast tööle naasmist jäi kodus olemise aega järjest vähemaks. Tuli mõte ära proovida koristusteenus, et nt kord kuus käidaks põhilisemad kohad üle. Soovisin just, et koristaja peseks ära seinad, sest lapsed ju ikkagi aelevad mööda neid – hea veel, et nendest üles ei roni (jäljed on küll sellised, nagu nad oleks peaaegu lae all ära käinud). Ja muidugi ahju ja põrandate perfektne puhastus huvitas mind samuti. Ja mis saab olla veel parem, kui lisakas puhtale kodule oleks rohkem vaba aega.

Interneti avarustest koristajat otsides leidsin end lõpuks selliselt lehelt nagu moppi.ee. Minu imestus oli suur, kui nägin, et on võimalik valida täpselt seda, mida tahad. Võib valida vaid siseseintepesu, akende pesu, külmkapi koristuse või mida iganes veel hing ihkab.

Mind panid Moppi kasuks otsustama puhastusvahendid, mida nad kasutavad. Diversy ettevõtte tooteid ei leia jaemüügist + nad on mõelnud ka allergikutele ja selle saab ära märkida, et kodu on vaja koristada just nende toodetega.

Hakkasin siis moppi.ee kodulehelt tärnikesi panema, et soovin seda, seda ja seda ehk siis väga pealiskaudset koristust, n-ö suurpinnad ja ahi. Ja oma üllatuseks avastasin, et koduleht näitab ära mulle orienteeruva ajakulu ja kohe ka hinna, mille saab siis tasuda. Super lahe.

Aga anyway, mina olin tööl, kui koristaja tuli, Hansukene lasi ta sisse ja ega ta suurt juhendama ei pidanud, et kus-mida vaja teha, kuna olin oma tellimuse internetis juba ära vormistanud.

Moppi ei arvesta koristatavat pinda mitte ruutmeetrite, vaid tubade arvu järgi. Meil läks seejuures palju kauem, kui pidi minema – kuna ruumi on ka oluliselt rohkem  ja koristaja tuli teisel päeval veel tagasi, et töö ära lõpetada, sest meie peres lähevad lapsed magama kell 20, siis ei ole mingit kolistamist ja koristamist.

Koristaja oli väga sõbralik ja meeldiv. Töö on põhjalik, aga nukker oli vaadata, et ta pidi oma töövahenditega seilama läbi linna Laagrisse liinibussiga… Seejuures teeksin ettepaneku, et kui ettevõttel on vähegi võimalik, siis leidke koristajale transport, kes toob ja viib ta koos töövahenditega, siis on ka töötajal mugavam. Aga noh, see jälle pelgalt minu arvamus. Lähtuvalt sellest, et mu maja ongi suur ja toad samuti suured, kulus rohkem aega, kui koduleht mainis, aga üldkokkuvõttes jäin ma mega rahule.

Selline võimalus hoiab minu aega kokku, õhtul töölt koju tulles ei pea ma esimese asjana hakkama koristama, vaid saan lastega õppida, mängida ja rahulikult muid tegemisi teha.Ja mis on kurb, et ma ei saanud ennem teha pilte, milline oli.
Ma ei saa öelda ka ,et siin midagi väga katastroofilist oli, aga nüüd lausa kõik läikis. No vaadake näiteks seda kraanikaussi.

Seega kord kuus seinte, põrandate, ahju,köögi ja vannitoa koristus on ideaalne, iga päev nipet-näpet jõuab ju ikka ära teha. Suurfirmana on kindlasti nende töötajad usaldusväärsed, mis on väga tähtis, ja alati saab sama koristaja enda juurde tagasi kutsuda. Aga selleks, et saaksite ka antud koristaja oma külla kutsuda on mul teile tervelt -30% soodustust.
Kasvõi jõulukingiks hea kellegile koju koristaja tellida, seega kasutage sooduskoodi MoppiFriends30 ja saate -30% soodustust, uskuge mind, see on seda väärt!

Soovitan soojalt!

Olen normaalne ja söön kõike – ei usu? Tsekka siia

Paljud arvavad, et sportlased või nt kulturismiga/spordiga tegelevad inimesed söövad vaid tervislikult. Ei mingit magusat, valget suhkrut, frititud sööke, burgereid, pitsasid jms jama.

No tegelikult see ei vasta tõele. Igal inimesel on oma kalorsus, mida peab täitma. Ei ole nii, et me vaid sööme porgandit, kana ja brokolit. Kui saame oma menüüsse mahutatud mõne magusa ampsu, nt šokolaadi hommikuse pudru peale või siis burgeri, on kõik igati okei.

Ma leian ja tunnen, et kui olla dieedil, siis pärast võistlusi ongi suurim ahvatlus midagi magusat hamba alla panna või siis üks mõnus burgeri, pasta vms nahka pista, ilma et midagi peaks track´ima.

Tellisin hiljaaegu toitu sellisest kohast nagu crispy.ee ja no vahel on toidud, mida ise ei tee, eriti n-ö rämpstoit, nagu paljud seda nimetavad, sest enamik asju on käinud läbi fritüürist, meeletult head. Aga noh, üks-kaks korda aastas sööd ja isu on täis. Tervislikuma poole pealt võtsin Crispyst kanavrapi krevettidega, mis oli väga hea ja värske just oma salati rohkuse poolest, ent maitset oleks pidanud ehk rohkem olema ja no soola võiks minu jaoks alati rohkem olla ja eriti dieedi ajal, kus mu hommikupudru sisse läheb 3–4 kuhjaga teelusikatäit soola. Seega ma ei imesta, et teiste jaoks oli maitset küll ja küll, see ju üksnes minu arvamus.

Aga juustupallid, kanatiivad, krevetid taignas ja palju muud olid täpselt sellised nagu ma ette kujutasin.

 

Kui teinekord soovite natukene rahulikumalt võtta ja õhtut nautida nii, et ei peaks stressama ja pool päeva köögis veetma, on toidu tellimine väga hea idee just crispy.ee ‘st kõlab nagu see reklaam rde.ee , aga päris ausalt, tasub proovida.

Juuksed säravaks , mul on selleks nippe + LOOSIMINE

Mäletate päeva, kui ma sain blogimaastikul aasta uustulija tiitli. Ma olin ääretult õnnelik ja sõnatu, aga kas teile meenub, mis ma auhinnaks sain? Ei? Vastus: terve aasta jagu Linea Natura juuksehooldustooteid! No mida paremat võib üks naine tahta, ideaalne pakett.

Mu juuksed on säravad, pehmed, kergesti kammitavad ja pealekauba viskavad tohutult pikkust. Arvestades asjaolu, et käin iga kuu juuksuris oma juukseid lõikamas, on mu juuksed meeletult palju kasvanud. Iga naise unistus on ju kaunid ja terved juuksed, seega naised – on aeg juuksehooldustooted välja vahetada.

Enim meeldib mulle Linea Natura valikust TAIMSE PLATSENTA JA BAMBUSEEKSTRAKTIGA sari ( roheline sari) , sest mu juuksed olidki stressis, tuhmad ja kahused. (Loomupäraselt on mu juuksed natukene lokkis või õigem oleks öelda, et laines.) See sari toidab ja tugevdab, kaitseb juukseid väliste keskkonnamõjude eest ja samas pidurdab juuste väljalangemist. Bambuseekstrakt sisaldab polüsahhariide, aminohappeid, vitamiine ja mineraalsoolasid. Ekstrakt aitab niisutada juukseid seestpoolt. Ühtlasi on toodetes E-vitamiini, mis annab juustele loomuliku läike, kaitseb peanahka ja juukseid. 

Seoses sellega, et Linea Natura tooted mulle sobivad, loosin igal REEDEL kuni jõuludeni oma lugejate vahel välja enda lemmikud. Raske oli see valik, aga nüüd on nad teie ees:

Bambuseekstraktiga juuksekreem – bambuseekstraktiga juuksekreem on igapäevaseks kasutamiseks kõikidele juuksetüüpidele, kuid eelkõige stressis ja kahjustatud juustele. Taimne platsenta koosneb ainult looduslikest taimsetest ekstraktidest, olles bioaktiivsete ainete ladu. Samas on tuntud oma toitva ja tugevdava toime poolest, aitab juukseid kaitsta väliste keskkonnamõjude eest ja pidurdab juuste väljalangemist. Taimne platsenta parandab ka peanaha niiskustasakaalu ja juuste elastsust. Bambuseekstrakt sisaldab polüsahhariide, aminohappeid, vitamiine ja mineraalsoolasid. Ekstrakt niisutab juukseid seestpoolt. Peale selle on toodetes E-vitamiini, mis annab juustele loomuliku läike, kaitseb peanahka ja juukseid. Aeglustab oksüdeerimisprotsesse, toidab juukseid otstest juurteni.

Organic ravimask – kolmekordne toime A-, C- ja E-vitamiinidega. Vitamiinide kompleks taastab peanaha vereringet. Ühtlasi mask toidab ja niisutab. Mõeldud kahjustatud, elututele ja nõrkadele juustele.

Organic kreatiiniga läikesprei – taastav sprei, mis tänu oma spetsiaalsele koostisele, ei jäta juukseid õliseks, vaid annab kahjustatud juustele läiget. Saab kasutada ka antistaatikumina sirgendamisel ja kuumakaitsena. Kolmekordne toime A-, C- ja E-vitamiinidega. Taastab, toidab ja niisutab.

Selleks, et osaleda loosis, hakka Facebookis „Linea Natura” ja „Kadrily.ee – teekond vähist bikiinifitnessi lavale” sõbraks.

Jäta siia alla endast märge ja osaledki 8.,15. ja 22. detsembril loosimises.

Mänguline, naiselik ja vahetatav

Olen endalt palju küsinud, mida tähendavad minu jaoks ehted…

 

Kui aus olla, ei kanna ma igast jama, mille all pean eelkõige silmas neid Expressionsi n-ö plastist ehteid või võlts-Swarovskeid.

 

Valin ehteid hingega ja just selliseid, mis minu oleku ju stiiliga kokku lähevad ja mind köidavad. Mind paeluvad just loomulingulised ja mängulised ehted.

On olemas ehted, mida saab omavahel kombineerida, uusi jubinaid osta ja siis täiesti uue toote sellest valmis vorpida. See on lihtsalt nii suurepärane, et olla tõsi.

Mul on nt üks sõrmus ja seal peal on poolvääriskivid, igasugustes värvitoonides, igale maitsele. Sõltuvalt riietusest või meeleolust saan sõrmuse peale valida just selle õige kivikese.

Ei pea olema 20 sõrmust, vaid võib olla 1–3 sõrmust ja mustmiljon kivi, mida sinna otsa saab panna ja vahetada. Mis saaks veel parem olla. 

Qudo Famosa kollektsiooni peamiseks võluks on vahetatavad kivid, mida on võimalik kasutada nii kõrvarõngastel, käevõrudel, sõrmustel kui ka kaelakeedel. Teine peamine Famosa eelis on lõputu disaini ja värvi valik.

Mina olen igaljuhul sellisest mängulisusest nii lummatud, et olen endale juba soetanud kolm sõrmust koos kividega. Imeline kingiidee sünnipäevaks, jõuluks või muuks tähtpäevaks – võib valida mõne kena ehte, kuhu külge saaks riputada kivikesi või hoopis ühe kena kivikese, neid ei ole ühelgi naisel iialgi liiga palju, selles olen kindel.

Seega ütlen ausalt, et kõik, kes tahavad mulle rõõmu teha, siis alati saab osta neid kivikesi. Ja need pole üldse kallid: hinnad algavad 15 eurost… ja teate, kasutades SOODUSKOODI: Kadri15, saate ostukorvilt 15% alla ja siis võib juba öelda, et saate need imeliselt mängulised, kaunid ja lummavad ehted täiesti ilma rahata.

 

Parim aeg hakata ostma kingitusi, tehke rõõmu ka teistele!

Siidised käed ja jalad, see on vaid sammu kaugusel

Siidised käed-jalad ja üleüldse keha on ju iga naise unistus. Või kuidas?

Enne võistlusi on vaja nahka hooldada. Eks muidugi ka iga päev, aga enne võistlusi on see eriti tähtis. Enne grimmi peaks nahk olema siidiselt pehme ehk siis hoolikalt ettevalmistatud. Kõige lihtsam on keha koorida kohviga. Kohv on hea tugev ja ühtlasi ergutab nahka. Selleks, et nahk püsiks terve, tuleb selle eest hea seista. Õnneks on õige nahahooldus tegelikult väga lihtne.
Enne sobiva toote leidmist kasutasin ma vaid kohvipaksu ja pärast koorimist ohtralt kreemi. Korra nädalas on soovitatav end koorida teralise koorijaga, keskendudes kuivematele laikudele küünarnukkidel, põlvedel ja jalgadel. Aga kui on võistlused tulemas, siis pean selle protseduuri ette võtma iga päev.

 

Aga nüüd olen ma leidnud  HOIA koorija, mis on fantastilise konsistentsi ja imelise lõhnaga. Hoiab keha kenana ja naha siidisena – olen lummatud. Kui ma kõnealuse koorija avasin ja seda endale peale kandsin, tundsin imelist aroomi ja keha muutus kohe siidiseks. Kehakoorija on spaa-efektiga, see tähendab, et pärast kasutamist tekib tunne, nagu oleksid tulnud spaast. Aroomiteraapilised kehakoorijad eemaldavad surnud naharakud, parandavad vereringet, toidavad, puhastavad ja niisutavad nahka ning tõstavad tuju. Pärast kasutamist ei ole vaja isegi kreemitada, sest nahk on tänu õlidele niisutatud.

 


Aga siis on veel olemas ju  HOIA kehavahud. Kui oled harjunud kreemitama ja siis kasutad elus esimest korda kehavahtu, nooo tõesti, enam paremaks minna ei saa. Sa võtadki selle topsikust välja nagu vahu ja kannad kehale. Kehale jääb väga mõnus lõhn ja nahk on mega siidjas. Peale selle vaht imendub kiiresti ja tõesti mõjub. Kellele see ei meeldiks… Kehavahud on ainulaadsed kehapalsamid, mis sisaldavad rikkalikult imelist rafineerimata shea-võid, kookosrasva, kakaovõid ja teisi taimseid õlisid. Neis ei ole vett ja need toimivad kiiresti, pakkudes sinu nahale looduslikku hoolitsust. Kehavahud sisaldavad ka nahale vajalikku E-vitamiini, asendamatuid rasvhappeid ja aromaatseid eeterlikke õlisid (kookose kehavahus eeterlikke õlisid ei ole).
Seega mulle tundub, et olen leidnud tooted, mis tõesti väärivad kiidusõnu.

Mis muidugi kõige kurvem, et mu lemmiktooted said juba otsa. Aga õnneks on mõeldud kõigile meile ja antud sooduskood *Blackfriday* mis annab tervelt ostukorvilt -15%. Super!

Esimestest võistlustest

Oi kui palju emotsioone.

Võistluspäeval ärkasin ülesse unenäo peale, et ma olen registreerimisele juba 4,5 tundi hilinenud, katsusin siis läbi une silmi lahti teha, aga ei suutnud ja kui lõpuks ärkvele sain, siis avastasin, et kell on 6.30 ja aega veel on. Oeh, milline kergendus.

Ärkasin vaikselt ülesse ja hakkasin hommikuputru tegema. Ma tõeliselt naudin hommikuid, kus ma saan head putru süüa.

Kell 8 oli Kristo mul järel. Võtsin oma bikiinid, kingad kaasa ja let’s go Salme kultuurikeskusesse registreerima. Kohale jõudes ei näinud ühtegi silti, et kus, mis on, seisad seal järjekorras ja näed, okei, et pead midagi ära täitma, aga hmm, kus saab riideid vahetada? Ei mingit organiseeritust. Läksin siis WCsse riideid vahetama, aga tagasi tulles oli järjekord neli korda pikemaks veninud. Ja siis ma seal järjekorras veel oma 1,5 tundi seisin, et nad mind ära saaksid mõõta. Pärast seda oli vaja meik teha. Selles aitas mind mu armas sõbranna Mädleen Mustonen – no fantast töö, ent natukene oleks pidanud põhi tugevam olema, aga esimese lavameigi kohta kukkus see meil ideaalselt välja, tundsin end nagu päris brünett barbi. Meik ja soeng tehtud, tuli veidikene aega parajaks teha, sest mulle hakati grimmi peale kandma alles 13–14, aga reaalsuses olin kell 12.00 Salmes tagasi ja grimmi hakkasime kehale kandma alles kell 14.00.

Enne seda sain ma treenerilt vaid riielda, et ma ringi töllerdasin ja seisin, et oleks pidanud istuma – aga no vabandust, mu esimesed võistlused, ega ma ei tea kõike! Ma ei tea, ma usun, et oleksin pidanud tegema palju muidki asju selleks, et kõik õigesti välja kukuks. See lörtsis natukene tuju ära, et lennati lihtsalt peale ja said põhimõtteliselt väikese sõimu – kurb, aga no mis teha. Lasin siis omale mati kohale toimetada, et sai kenasti pikali olla ja puhata, seda muidugi ajani, kuni hakati grimmi peale kandma.

Istusin siis üleval naiste garderoobis ja mugisin oma rosinaid, jõhvikad, mett ja imemaitsvad soolagalette ning muidugi jõin vett, mida ma väga ei märganud, et teised teeksid.

Üsna varsti oligi aeg grimmima hakata. Pidin end alasti koorima ja hakkasimegi pihta. Grimmi läks peale kaks kihti. Seisin siis seal toas täiesti alasti, kuniks armas Merili oma tööd tegi: alguses jalad, selg, siis rinnad ja käed. Kui esimene kiht oli kuivanud, läks samamoodi ka teine ning pärast seda ma jäin tuppa alasti kuivama. Muidugi nats veider oli seal seista, kui teistel mehed või meessoost treenerid samast ruumist läbi võpsasid, aga noh, eks selline see fitness-elu ole ja sellega harjub ära. Minu jaoks midagi väga lahedat ja uut.

 

Kihid kenasti kuivanud, tõmbasin oma bikiinid selga ja sussid jalga ning oligi aeg minna alla, et natukene sooja teha ja lavale astuda. All läks aeg kuidagi sõrmenipsuga, polnudki nagu aega seal end soojaks väga pumbata, kui juba rivvi pandi, et hop-hop lavale. „Vägev” oli muidugi see, et kui kontsad jalga panin, lõi mõlemasse sääremarja meeletu kramp, pidin lausa nutma hakkama, aga ega seal enam midagi teha ei olnud. Pidin andma endast kõik ja tegema näo, et mul on ülimalt mugav kõndida ja poseerida, kuigi jalad olid nii krampis, et ei osanud ega mäletanud, kuidas need poosidki pidid olema.

 

 

Laval olemine oli nagu niks-naks ja vsjoo. Kõik läks nii kiirelt. See oli nii lahe kogemus. Kui ma lavalt maha sain, said emotsioonid minust võitu ja oleks tahtnud korralikult nutma hakata, aga ega rõõmupisar jäänud tulemata. Vaatamata oma meeletule lavahirmule sain selle tehtud ja olen enda üle uhke, sest minu seitsme kuu pikkust treenimist võrreldi naistega, kes on treeninud aastaid. Vaadates punkte, siis neli punkti kolmandast kohast ja viis punkti teisest kohast jäi mind vaid lahutama, seega eks kunagi tuleb ka minu aeg. Hoolimata tulemusest olen ma niigi võitja, võitja selles, et võtsin selle ette, hakkasin täitma oma unistusi ajal, kui sain ravi ja praegugi, kus see on läbi, ei ole mind ju terveks tunnistatud, aga ma teen seda, mis mulle meeldib ja mu ümber on nii palju toetavaid ja armsaid inimesi, kes usuvad minusse.

 

 

Pärast autasustamist, kus pälvisin 4. koha, läksime mu armsatega, kes olid mulle kaasa elama tulnud, edasi sööma Uulitsasse. Te ei kujuta ette, kui hea oli üle pika aja süüa burgerit. Lobiseda ja näha teiste emotsioone võistluste teemal.

 

 

 

Pärast söömist seadsime sammud Pärnusse. Meid ootas mõnus puhkus Wessetis, kus meil soovi korral oleks olnud ka hiline check-out, aga polnudki vaja. Jõudsime Pärnusse, Wessetisse kuskil 23 ajal ja tahtsime veel miskit head näksida, aga köök oli juba kinni pandud ja miskit head läheduses ei pakutud. Silma saime kinni alles kell 3 ja juba üles enne kella 7, mina nägin unes muidugi oma võistlusi ja ärkasin veel paremate emotsioonidega. Hommikul juba ootasin oma hommikusööki Rootsi lauas. Oli hästi armas ja hubane restoraniosa, aga minu jaoks jäi toiduvalik kesiseks, aga usun, et n-ö tavainimene saab oma kõhu megalt punni söödud. Ma piirdusin oma kolme ampsu pudru ja munadega. Edasi mõtlesime, et lähme joome kuskil mega head kohvi, jalutame ja sööme kooki – suundusime edasi siis Supelsaksadesse, väga armas ja retro koht, mulle hullult meeldib. Ja muidugi ei puudunud meie päevast Steffani pitsa. Olgem ausad, me tellisime kaks pitsat ja ma sõin mõlema pitsa peale ühest tükist ainult kolmveerand ära, sest see reaalselt ei läinud alla ega maitsenud nii, nagu seitse aastat tagasi, seega oma Steffani pitsa isu sain rahuldatud ja usun, et lähima kümne aasta jooksul pole plaanis sinna tagasi sööma minna.

 

Aga seoses Wessetiga, sinna läheksin ma iga kell tagasi, super teenindus hotelli vastuvõtus ootamas – ülisõbralik ja viisakas, pole ammu kogenud nii head teenindust. Toad on mõnusad hubased ja hotell on hea õhkkonnaga, seega soovitan minna ja võtta korraks aeg maha meie kaunis Eestimaa suvepealinnas Pärnus. Seoses sellega saaksin teile pakkuda võimalust natukene lõõgastuda ja seda põhimõtteliselt ilma rahata. Koodiga Kadrily on kahekohalise toa hinnaks koos hommikusöögi ja ööklubi pääsmetega 50 eurot. Kampaania kestab 1. november – 30. detsember 2017.Seega ruttu-ruttu bronnima.

 

Aga võistlusega seotud emotsioonid on siiani olemas, kõik oli nii tore ja hea. Siiras tänu oma lähedastele, kes mind aitasid ja toeks olid. Südamest tänan neid, kes võtsid vaevaks tulla kohale mulle kaasa elama, see tähendas mulle väga palju. Üleüldse ma tänan neid, kes on minuga ausad ja siirad ja võtsid vaevaks pingutada ning mind abistada – õrnake, nagu ma olen!

Jätkan oma dieediga ning näeme juba Riias 19. novembril.

Vaid 2 nädalat tähtajani

tik-tak tik-tak ja põmaki , voh need on tunded mu sees.
Aeg lööb jalaga perse – kui nii võib öelda. Märkamatult on kätte jõudnud juba oktoobri kuu, houly shit ausalt. Saate aru, ma olen treeninud oma esimesteks bikini fitnessi võistlusteks täpselt 7 kuud. Oh-oh -oo jah aeg lendab, see selleks, aga juba kohe-kohe on käes ju võistlused. Mis arvate, kas olen valmis? Jah? Ha-ha ei ole. Kui te vaid teaksite kui raske see mulle on.
Ma ei tea, kas teistele ka, aga minul käib siin kodus selline võitlus toidu pärast. Lapsed söövad shokolaadi, küpsist, jäätist, kartulipudrusi mõnusa rammusa hakklihakastme ja peedi-küüslaugusalatiga fantastiline ja kõike muud mida hing ihkab. Parim asi selle asja juures on see, et emme-emme ma ei jaksa enam , palun söö ära. Aga kui aus olla siis enne dieeti, ma sõingi, ma ei lase toitu minema visata, eriti kui vastu vaatab mega maitsev kohukene – olgem öeldud, et ma olen nende paadunud fänn. Aga nüüd on asjad natukene teistmoodi. Viimasel ajal üldse kehtestan ennast, et kui ei söö lõpuni , siis nad ei saa või teinekord ma ei osta poest , kuna toitu ei visata minema ja tegelikult on õige ka, mis mõttes viskame toitu minema, ei viska. Seega ja kusjuures asi toimib – minu õnneks muidugi.

Foto:Meelis Tomson

 

Aga tulles tagasi siis jutu juurde, et ettevalmistused. No dieedist ma rääkisin, see on minu jaoks ikka raske. Tunne on selline, et sööksin terve külmakapi ära. Teisel päeval on jumala okidoo. Aga teate, ma olen enda jaoks avastanud Teekanne teed, no fantast – minu jaoks on need lausa magustoidu asemel, aga olgem mainitud nädalas läheb mul kaks suurt pakki neid teesi, aga no meeletult head on ka. Teiseks on mulle hakanud kohv maitsema, mhm mhm, lugesid õigesti. Mulle, kes ma jõin healjuhul ühe tassi Cafe lattet kord kuus, kui sedagi , siis nüüdseks ma joon ikka lugematul arvul tasse päevas ja kusjuures mulle on hakanud meeldima kohvi ja kohvilõhn, uskumatu , aga tõsi. Inimesed on ikka võimelised armastama hakata seda, mis kunagi ei tundunud üldse nii meeldiv ja kui võib öelda atraktiivne.

Tagasilööke on ikka selle kaalukõikumisega megalt. Ütleme nii, et keha on niii niii stressis, et hoiab kinni kõigest mis väheagi kinni hoida annab. Seega, kaal ei liigu. Vahest harva paar sammukest teeb ja siis mõne päeva pärast on ta taas peaaegu sama , mis ta oli algul. Aga kui numbritesse viia siis alustasin dieeti 56.8 kg pealt ja antud hetkel olen 54.9 kg ehk siis vahe on -1.9kg ja siis viskab taas 55.6 peale – oeh. Kui palju veel maha võtta, eks seda näitab vaid aeg. Tasa ja targu, ütleme nii, et tuleb ju võtta maha rasva mitte lihast, seega enda silmis on see isegi hästi saadud, kuigi ehk näha võibolla ei ole nii meeletult, aga ega muretsemine asja paremaks ei tee. Eks iga hetkega õpid end paremini tundma. Võibolla mis teisele mõjub ei pruugi mulle mõjuda ja vastupidi. Seega mu kallid jalutuskäigud loe parem kiirkõnnid vahepeal juba jooksud kestavad.
Aga minu jaoks on see cardio teema ikka suhteliselt võõras , olgem ausad. Kuna ma jõutrennide ajal ei tohtinud üldse cardiot teha, et kuna kui ma natukenegi liigutasin siis , kaal langes juba mõnisada gramm, seega see jäi välja. Aga kui nüüd pean liigutama, siis alguses oli see ikka päris võhmale võttel , aga ega praegu lihtsam pole. Aga mis on tähtis, ma naudin seda südamest. Ma naudin neid varahommikusi jalutuskäike kui lapsed alles magavad õndsat und – see on kirjeldamatult hea tunne, olenemata kas teavas on klaar või tuleb sellist padukat.

 

 

Aga ega kaal ja isud pole ainsad selle kõige juures. Kõige tähtsam osa on bikiinid. No ütleme nii, et neid on mul hetkel 2 paari, aga mõlemad on veel natukene poolikud , aga see eest ise tehtud. Kogu au ma omale kahjuks veel võtta ei saa, kuna õmblemise vallas ei ole ma juba aastaid kätt proovinud, aga kui keegi mulle tahab õmblusmasina kinkida, siis teeksin ka seda edaspidi ma usun ise, seega pole asja millega ma hakkama ei saa. Kusjuures, kunagi õmblesin ühele sõbrannale, tema lõpetamiseks seeliku mis tuli välja lausa , et võib öelda ideaalne, seega mul sellele on ka silma, vaja vaid masinat ja peale hakkamist. Aga seoses sellega, kogu swarovskite liimimise teen ma küll ise ja eks see ole ikka korralikult aega nõudev töö. Alguses oli see muidugi päris tore ja meeldiv, aga kui oled vaid bikiini ülemiste osade katmiseks kulutanud 1569 kivi, siis mõtled , et ohsa poiss need bikiinid ma panen vist küll seinale ja raami taha.Aga ma leian, et see kõik on seda väärt ja lõpptulemus on mega , vähemalt minu enda jaoks.

 

Grimm – selle pidin ma saama Sparta spordiklubi poolt või siis Fitshopi, kusjuures ei ole päris täpselt meeles, aga igaljuhul oma sponsorite poolt, mis on väga lahe! Pole eluski kokku puutunud grimmiga, tahaks juba siiralt välja näha ,et kuidas on siis olla, karja naistega ühes ruumis, kus siis igalühel on oma inimene kaasas kes teda seal siis alasti grimmib, kujutan juba ette , et tõotab tulla päris huvitav kogemus. Aga enne seda, et üldse grimm ideaalne jääks ja ühtlane on ju vaja end korralikult koorida-koorida ja naha eest hoolitseda, et see oleks võimalik pehme ja siidine. Seega, kohvipaks mu armas sõber on sellel kaunil teekonnal minuga, kui kellegil on veel lahedaid ja häid nippe varuks, võtan heameelega kuulda. Ja kas teadsite, et terve keha peab enne võistlust ära vahatama / raseerima, eks see ole iga inimene enda variant kuidas ja mismoodi. Sõltub väga palju ka sellest kuidas keha millegile reageerib ja seega mina valisin raseerimise viisi. See tundub tulla huvitav, aga sellest kogemusest kirjutan ma kindlasti kui see on juba tehtud.

Aga mis mul on veel puudu  on ehted. Ma tean, et paljud on soovitanud minna kuskile nö Expressionsisse või siis Accessorisse, et seal on neid kõrvarõngaid ja käevõrusid küll ja küll ja mis on veel lahe, et olematu hinnaga. Ma eeldan ka ,et iga võistlus sa ju soetad omale uued, siis pole kahju minema visata. Või kui säilivad kenad säravad, siis saab ju veel kasutada, aga mina seda ju ei tea, kaua need kestavad või mitte. Või on keegi ehete tegija kes teeb just selliseid ehteid mida saaks võistlustel kanda, siis anna endast märku, ehk saad just sina mind sellel päeval kaunistada.

Omg, just neid on mul ju vaja

Seega on vaja susse, hommikumantlit ja kumme on veel ostma vaja minna. Kumme just selleks, et lava taga end ikka ka natukene soojaks teha, olgem mainitud, et mingit trenni me seal ei tee ja oma sangpomme ja hantleid kaasa tirima ei hakka. Kogu selle töö peaks olema ikka ennem lavale minekut tehtud olema, ehk siis mina oma 7 kuuga versus vastu naistele kellel on mega staaz ja kes näevad fantastilised välja.

 

Tahaksingi kiita kõiki teid armsaid kulturismi inimesi, et te suudate oma ahvatlustele vastu panna. Tean , et on päevi kus sa lihtsalt ei suuda ja kõik ajabki nutma. Iga väiksemgi väike liigutus võib endast nii välja minna, et pärast mõtled, et mille kuradime pärast? Aga no ja mida rohkem sa mõtled, et sa seda ei või ega saa antud hetkel endale lubada seda mõnusamaks see mõte ju alati läheb. Nagu on öeldud, et keelatud vili on magus ja no antud hetkel on ta õige magus. Seega müts maha teie kõigi ees, super tublid ja imetlusväärsed olete!

Vihmased ilmad, lombid, jalakäijad – sõprussuhe puudub

Vihmased ilmad ,lombid, jalakäijad ja autod pole vist omavahel kahjuks parimad sõbrad. Aga miks? Ma küsin miks, miks, miks?

Sõitsin autoga trenni, vihma kallas, tee ääres kõndisid inimesed, neil oli niigi kehva, kuna on märjad ja siis mingi autojuht lihtsalt arvab, et savi, ma olen roolis ja siin on lomp, savi, ma sõidan nii kiirelt sealt läbi, kui saan ning vaatan, kas see inimene saab nüüd pihta või ei, kui saab, siis jackpot! No c’mon – haige värk. Oleks see siis olnud üks lomp ja üks inimene, aga ta teele jäi viis inimest ja kõik said pihta. Ma suutsin vaid automargi meelde jätta (musta värvi WW Polo ja numbrimärk algas B tähega, kehva mälu tõttu ülejäänut ei mäleta). Kas tõesti on raske aeglustada, kui ei ole võimalik korraks vastassuunavööndisse põigata? Kas siis jalakäija ei ole inimene? Või koer teisel pool teed, kes pritsmetega pihta saab? Ma lihtsalt ei mõista, kuidas saab olla nii südametu. Pane ükskord eluski end teise inimese olukorda! Kas sulle meeldiks, kui sind nii koheldaks?

Läksin jalgsi tähtsale kohtumisele, sest auto oli paranduses, meeletult kallas, vihamavarju polnud kaasas. Näen ees laiutavat suurt veelompi ja mõtlen, et jõuan sellest kiiresti mööda, enne kui mõni mõtlematu inimene sellest läbi sõidab, et näha kaugele see vesi tema autoaknast lendab, ja pliraki, ma olengi selle pasaga üleni koos. Jess – jackpot, tuju oli kohe suurepärane.

Aga nii see on, paljud ei mõtle. Jah, ma saan aru, et äkkpidurdusi ei saa teha ega ka põigata  vastassuunda, kui sealt kohe mõni auto vastu tuleb, aga lompe ja inimesi on ju ometi näha, seega need ei tule üllatusena. Austa inimesi, austa loomi.

Jah, ma ei saa muuta teisi inimesi ja nende tegusid, aga saame olla ise paremad ja hoolivamad teiste suhtes. Ma usun, et keegi meist ei tahaks saada porilombi veega otse vastu vahtimist ja tilkudes vaadata seda autot ja kiruda. No ei ole meeldiv tunne, nagu ma hiljuti tõdema pidin. Autonumbrimärgi järgi on lihtne inimesi tuvastada ja sain ka hiljem teada, et rooli taga istus 1993. aastal sündinud noor poiss. Aga ma leian, et seda tegu vanus ei õigusta.

Usun, et niisama jalutades ei julgeks sa minna kellegi juurde ja visata talle ämbritäie vett ilma põhjuseta kaela. Või julged? Kui sul juhtub midagi kogemata, ole siis nii paljugi inimene oma viga tunnistama ja vabandust paluma, mitte ära kima oma autoga minema nagu viimane tõbras. See näitab veel rohkem, et sa ei ole inimene.

 

Olgem tähelepanelikumad ja hoolivamad ümbritsevate suhtes!

Hüppame üle oma varju, üks, kaks, kolm

Kui paljud meist suudavad end motiveerida?

Lihtne on ju asju edasi alati lükata, et homme teen. Või kui homme pole aega, siis ülehomme. Üle oma varju hüppavad aga vähesed, pigem valitakse mingi lihtsam variant.

Kui te arvate, et mul on easy-peasy hommikul kell 5.30 ärgata, kui ma öösel ei ole saanud ühte tundigi magada, sest laps ei taha magada ja ärkab öösel igast asjade peale üles ja tagatipuks laseb voodisse, siis uskuge mind, ma tahaksin samuti edasi magada ja lihtsalt und nautida. Aga kui teha midagi enda jaoks ja asjad lahti seletada, siis on muidugi mõnevõrra lihtsam. Jah, ma olen väsinud hommikul, aga tõusen ikkagi ja lähen oma kiirkõnnile. Teate, kui hea tunne see on. Täna hommikul sadas näiteks paduvihma. Mõtlete nüüd, et panin pea padjale ja põõnasin õndast und edasi? Haha, nii lihtsalt see ka ei lähe, vastavad riided on ju olemas ja hops-hops ma jalutama end sättisingi.

Natukene veider tundub endalegi, et paduvihmas jalutamine pakub mulle suurt naudingut. Ma reaalselt laulsin mõttes kaasa oma playlistʹi ja muigasin endamisi. Siis mõistsin, et uskumatu, see, et mul on vähk, ei tähenda, et elu on läbi. Mu elu on lihtsalt suurepärane. No vaadake, ma kõnnin, hingan ja naeran.

Veel lahedam on see, et ma olen tagasi tööl. Ma suudan käia tööl, teha oma tööd täie võimsusega, käia trennis, olla hea ema lastele jne. Seega elu on fantast. Ma tahaksin teid kõiki õpetada sellest depressiivsest ja negatiivsest elust välja tulema. Kuidas küll saada teid panna mõtlema teistmoodi? See on vist suhteliselt keeruline. Ongi sellised inimtüübid, kelle jaoks on kõik jama, halb ja paha. On inimesi, kelle jaoks on kõik hästi, aga samas on nad kahe jalaga maa peal. Samuti leidub räigeid kahe persega usse, kes on endast maru heal arvamusel ja tahavad vaid teistele keerata. Kas tuleb tuttav ette? Igasuguseid inimesi on, see oli vaid väikene osa.

Jah, meil kõigil on raskeid aegu, minul ka. Eriti praegu, kui laps on haige. No kuidas ma saan hommikul või õhtul jalutama minna, rääkimata trenni tegemisest – see on peaaegu võimatu, sest laps ei maga ega lepi kellegi teisega kui minuga. Kui arvate, et mu peas pole vähemalt 20 korda päevas keerelnud mõte, et nüüd aitab, ma ei suuda, siis eksite. Kust ma võtan selle energia, et oma kahetunnise unega suudaksin teha kaks cardioʼt ja raske jõutrenni? See on meeletult kurnav, raske ja tekitab stressi, ma tunnen, et ma varsti plahvatan. Aga olgu, eks vaatame edasi, mis saama hakkab.

 

Pea püsti ja edasi, me kõik saame hakkama, kõigil on kergemaid ja raskemaid aegu!