Kas armastus on suurim väärtus?

Mina leian, et jah, nii see on. Armastus ütleb, et inimene on tähtsam kui ta saavutused. Saavutamises ja töös tuleks juhinduda inimese loomuse sügavamast mõistmisest. Inimene pole masin, mis suudab lõputult ja efektiivselt toota. Kui väärtushinnangud on paigast nihkunud, unustatakse hoolimine. Inimene on töö jaoks, mitte töö pole osa inimese elust. Inimene rabab tööd teha mitte ainult enda, vaid ka oma lähedaste kulul. Ta ei näe enam oma lapsi, armsamat, sõpru. Miks ta aga ei näe? No just seetõttu, et ta ei väärtusta neid. Kui ta ei pea lähedasi tähtsaks, siis on ilmselge, et ta ei leia ka nende jaoks aega.

 

 

Muidugi üldjuhul väidab partner, et lähedased on tema jaoks tähtsad, kuigi tegudes seda näha ei ole. Vastupidi, tegudega ongi just näha, et on vaid tema enda egoistlik maailm.

Olete sellist asja oma elus tundnud?

Aga miks siis nii on? Just seetõttu, et inimene, kes teisi ei näe, ei näe tegelikult iseennast. Ta ei ole kontaktis oma sisemise inimlikkusega, oma tõelise olemusega. Seetõttu ei suudagi ta olla kontaktis teistes inimestes peituva inimlikkusega, seega ongi üsna loomulik, et ei leita aega lähedaste, kaaslase, laste ja sõprade jaoks. See lihtsalt ei kuulu selle inimtüübi väärtuste hulka.

Kurb tõsiasi on see, et paljud tunnevad end väärtuslikuna vaid tööd rabades. Seetõttu aetakse haiglaselt taga edu, tuntust ja au. Paljud ei teagi, mis tähendab rahu, niisama hetkes olemine ja rahulolu. See on nii kurb, et tegelikult aetakse taga sellist elu, kus inimest armastatakse ja tunnustatakse just töö kaudu. Aga miks on nii, öelge mulle?

 

Jah, suurem osa inimesi tahab olla edukas, tunnustatud ja tuntud. Aga kas tõesti see kõik kaalub üle lähedased inimesed su ümber, kes hoolivad just sinust, sinust endast, mitte sinu edust. Miks peavad nad ootama riiklikku püha, et koos aega veeta?

Seega ma tahan vaid öelda, et elus on olulisematki, kui on edu, raha ja võim. Elus on tähtsad sinu lähedased, kes sind ümbritsevad, tervis ja õnnelikkus. Sellest tuleb aru saada enne, kui on liiga hilja.

Küll see aeg lendab kiiresti

Alles sa sündisid ja olid mu väikene kisakõri, kes ei saanud ilma minu tissideta hakkama.

Ei lubanud mul öösel magada, vaid tegid endast kõik võimaliku, et mind ärkvel hoida, ajades mind öösel vähemalt 10–12 korda üles. Sa said sellega ideaalselt hakkama.

Mis on muutunud selle kolme aastaga? Noh rinnabeebist on saanud kaisubeebi.

Emme, kaissu, emme, musi, tule siia, hoia minust kinni. Emme, kus sa oled? Emme, ma tahan sinuga koos ju teha. Emme, palun tule aita. Emme-emme-emme.

Ja siis üks hommik ärkab üles ja küsib, et emme, millal mu sünnipäev juba tuleb? Kus me seda peame, miks me seda peame, keda ma kutsuda võin ja kes tuleb – olid tema mured ja soovid.

Igaljuhul hakkasime vaatama peopidamiskohti oma kodu lähedal ja muidugi ma teadsin, kus me võiksime pidada – Bibi mängumaal. Kuna saime kuu aega enne tähtpäeva aja broneeritud, ei olnud küsimustki, et me sinna ei saa.

Bibi mängumaa on ideaalne koht 1–4aastaste laste sünnipäeva pidamiseks. Ei ole ohtu, et keegi kuskilt alla kukub. Saab pidada nii poiste kui ka tüdrukute sünnipäeva ja kui külaliste seas on vanemaid lapsi, on neilgi seal tegemist. Meie suuremad mängisid igaljuhul pool ajast Wiid ja muidugi õpetasid seda sünnipäeval olnud pisematele nunnudelegi.

Enim meeldis pisikestele ikkagi laeva sisse ehitatud liumäest alla lasta ja pallimerre sukelduda. Nad mängisid, et on piraadid ja haid püüavad nad meres kinni. Lastel jagub ikka fantaasiat igas kohas ja igas olukorras.


Kui keegi veel mõtleb, et kus pidada oma 1–4aastase lapse sünnipäeva, siis vastus on lihtne – BIBI MÄNGUMAAL.

Fantastiline koht! Ma olen igati rahul ja õnnelik, et selle koha kasuks otsustasin. Nädalavahetuseti peetakse seal ka teemahommikuid, näiteks pannkoogihommikuid. Seega hoidke silma peal sellel mängutoal.

Nii, aga tulles tagasi sünnipäeva juurde, siis osa toite tellisin ma Sevan catering´ist. Just seetõttu, et pidasime sünnipäeva reedel ja noh, mina kui tööinimene olin siis ju tööl. Muide, Sevan teeb ka teemasünnipäevasid. Kui kellelgil Sevani abi vaja, võtke julgelt ühendust.

Kindlasti teid huvitab, mida siis üldse tellida laste sünnipäevalelauale… Ei pea vist isegi rõhutama, et lapsed ei söö väga palju. Kui sa neid just taga ei aja, et midagi suhu toppida. Niisiis valikus olid kanavardad, lihapallid, mitmesugused juurikad, puuviljad, juustuga pitsa, hatšapuri ehk Gruusia juustu suluguniga nisuleib, juustupallid, salatikorvikesed. Suurematele külalistele tegin veel lõhe ja makraga tortiljasid, kalamarjaga leivakorvikesi. Tort sai samuti tellitud, nii osav ma vigurtortidega pole.



Ja kui mina arvasin, et toidust ehk tuleb puudu – muidugi see olen ju mina, teen alati sõjaväele – siis jälle jäi paraku üle poole söökidest alles. Mõtled ikka, et ah, seekord teen-ostan vähem, aga tegelikult, eriti lastesünnipäevadel, mis pidada väljaspool kodu 2–3 tunni kestel, ei pea toitu olema palju.

Seega selleks aastaks pidu peetud.