Siidised käed ja jalad, see on vaid sammu kaugusel

Siidised käed-jalad ja üleüldse keha on ju iga naise unistus. Või kuidas?

Enne võistlusi on vaja nahka hooldada. Eks muidugi ka iga päev, aga enne võistlusi on see eriti tähtis. Enne grimmi peaks nahk olema siidiselt pehme ehk siis hoolikalt ettevalmistatud. Kõige lihtsam on keha koorida kohviga. Kohv on hea tugev ja ühtlasi ergutab nahka. Selleks, et nahk püsiks terve, tuleb selle eest hea seista. Õnneks on õige nahahooldus tegelikult väga lihtne.
Enne sobiva toote leidmist kasutasin ma vaid kohvipaksu ja pärast koorimist ohtralt kreemi. Korra nädalas on soovitatav end koorida teralise koorijaga, keskendudes kuivematele laikudele küünarnukkidel, põlvedel ja jalgadel. Aga kui on võistlused tulemas, siis pean selle protseduuri ette võtma iga päev.

 

Aga nüüd olen ma leidnud  HOIA koorija, mis on fantastilise konsistentsi ja imelise lõhnaga. Hoiab keha kenana ja naha siidisena – olen lummatud. Kui ma kõnealuse koorija avasin ja seda endale peale kandsin, tundsin imelist aroomi ja keha muutus kohe siidiseks. Kehakoorija on spaa-efektiga, see tähendab, et pärast kasutamist tekib tunne, nagu oleksid tulnud spaast. Aroomiteraapilised kehakoorijad eemaldavad surnud naharakud, parandavad vereringet, toidavad, puhastavad ja niisutavad nahka ning tõstavad tuju. Pärast kasutamist ei ole vaja isegi kreemitada, sest nahk on tänu õlidele niisutatud.

 


Aga siis on veel olemas ju  HOIA kehavahud. Kui oled harjunud kreemitama ja siis kasutad elus esimest korda kehavahtu, nooo tõesti, enam paremaks minna ei saa. Sa võtadki selle topsikust välja nagu vahu ja kannad kehale. Kehale jääb väga mõnus lõhn ja nahk on mega siidjas. Peale selle vaht imendub kiiresti ja tõesti mõjub. Kellele see ei meeldiks… Kehavahud on ainulaadsed kehapalsamid, mis sisaldavad rikkalikult imelist rafineerimata shea-võid, kookosrasva, kakaovõid ja teisi taimseid õlisid. Neis ei ole vett ja need toimivad kiiresti, pakkudes sinu nahale looduslikku hoolitsust. Kehavahud sisaldavad ka nahale vajalikku E-vitamiini, asendamatuid rasvhappeid ja aromaatseid eeterlikke õlisid (kookose kehavahus eeterlikke õlisid ei ole).
Seega mulle tundub, et olen leidnud tooted, mis tõesti väärivad kiidusõnu.

Mis muidugi kõige kurvem, et mu lemmiktooted said juba otsa. Aga õnneks on mõeldud kõigile meile ja antud sooduskood *Blackfriday* mis annab tervelt ostukorvilt -15%. Super!

Esimestest võistlustest

Oi kui palju emotsioone.

Võistluspäeval ärkasin ülesse unenäo peale, et ma olen registreerimisele juba 4,5 tundi hilinenud, katsusin siis läbi une silmi lahti teha, aga ei suutnud ja kui lõpuks ärkvele sain, siis avastasin, et kell on 6.30 ja aega veel on. Oeh, milline kergendus.

Ärkasin vaikselt ülesse ja hakkasin hommikuputru tegema. Ma tõeliselt naudin hommikuid, kus ma saan head putru süüa.

Kell 8 oli Kristo mul järel. Võtsin oma bikiinid, kingad kaasa ja let’s go Salme kultuurikeskusesse registreerima. Kohale jõudes ei näinud ühtegi silti, et kus, mis on, seisad seal järjekorras ja näed, okei, et pead midagi ära täitma, aga hmm, kus saab riideid vahetada? Ei mingit organiseeritust. Läksin siis WCsse riideid vahetama, aga tagasi tulles oli järjekord neli korda pikemaks veninud. Ja siis ma seal järjekorras veel oma 1,5 tundi seisin, et nad mind ära saaksid mõõta. Pärast seda oli vaja meik teha. Selles aitas mind mu armas sõbranna Mädleen Mustonen – no fantast töö, ent natukene oleks pidanud põhi tugevam olema, aga esimese lavameigi kohta kukkus see meil ideaalselt välja, tundsin end nagu päris brünett barbi. Meik ja soeng tehtud, tuli veidikene aega parajaks teha, sest mulle hakati grimmi peale kandma alles 13–14, aga reaalsuses olin kell 12.00 Salmes tagasi ja grimmi hakkasime kehale kandma alles kell 14.00.

Enne seda sain ma treenerilt vaid riielda, et ma ringi töllerdasin ja seisin, et oleks pidanud istuma – aga no vabandust, mu esimesed võistlused, ega ma ei tea kõike! Ma ei tea, ma usun, et oleksin pidanud tegema palju muidki asju selleks, et kõik õigesti välja kukuks. See lörtsis natukene tuju ära, et lennati lihtsalt peale ja said põhimõtteliselt väikese sõimu – kurb, aga no mis teha. Lasin siis omale mati kohale toimetada, et sai kenasti pikali olla ja puhata, seda muidugi ajani, kuni hakati grimmi peale kandma.

Istusin siis üleval naiste garderoobis ja mugisin oma rosinaid, jõhvikad, mett ja imemaitsvad soolagalette ning muidugi jõin vett, mida ma väga ei märganud, et teised teeksid.

Üsna varsti oligi aeg grimmima hakata. Pidin end alasti koorima ja hakkasimegi pihta. Grimmi läks peale kaks kihti. Seisin siis seal toas täiesti alasti, kuniks armas Merili oma tööd tegi: alguses jalad, selg, siis rinnad ja käed. Kui esimene kiht oli kuivanud, läks samamoodi ka teine ning pärast seda ma jäin tuppa alasti kuivama. Muidugi nats veider oli seal seista, kui teistel mehed või meessoost treenerid samast ruumist läbi võpsasid, aga noh, eks selline see fitness-elu ole ja sellega harjub ära. Minu jaoks midagi väga lahedat ja uut.

 

Kihid kenasti kuivanud, tõmbasin oma bikiinid selga ja sussid jalga ning oligi aeg minna alla, et natukene sooja teha ja lavale astuda. All läks aeg kuidagi sõrmenipsuga, polnudki nagu aega seal end soojaks väga pumbata, kui juba rivvi pandi, et hop-hop lavale. „Vägev” oli muidugi see, et kui kontsad jalga panin, lõi mõlemasse sääremarja meeletu kramp, pidin lausa nutma hakkama, aga ega seal enam midagi teha ei olnud. Pidin andma endast kõik ja tegema näo, et mul on ülimalt mugav kõndida ja poseerida, kuigi jalad olid nii krampis, et ei osanud ega mäletanud, kuidas need poosidki pidid olema.

 

 

Laval olemine oli nagu niks-naks ja vsjoo. Kõik läks nii kiirelt. See oli nii lahe kogemus. Kui ma lavalt maha sain, said emotsioonid minust võitu ja oleks tahtnud korralikult nutma hakata, aga ega rõõmupisar jäänud tulemata. Vaatamata oma meeletule lavahirmule sain selle tehtud ja olen enda üle uhke, sest minu seitsme kuu pikkust treenimist võrreldi naistega, kes on treeninud aastaid. Vaadates punkte, siis neli punkti kolmandast kohast ja viis punkti teisest kohast jäi mind vaid lahutama, seega eks kunagi tuleb ka minu aeg. Hoolimata tulemusest olen ma niigi võitja, võitja selles, et võtsin selle ette, hakkasin täitma oma unistusi ajal, kui sain ravi ja praegugi, kus see on läbi, ei ole mind ju terveks tunnistatud, aga ma teen seda, mis mulle meeldib ja mu ümber on nii palju toetavaid ja armsaid inimesi, kes usuvad minusse.

 

 

Pärast autasustamist, kus pälvisin 4. koha, läksime mu armsatega, kes olid mulle kaasa elama tulnud, edasi sööma Uulitsasse. Te ei kujuta ette, kui hea oli üle pika aja süüa burgerit. Lobiseda ja näha teiste emotsioone võistluste teemal.

 

 

 

Pärast söömist seadsime sammud Pärnusse. Meid ootas mõnus puhkus Wessetis, kus meil soovi korral oleks olnud ka hiline check-out, aga polnudki vaja. Jõudsime Pärnusse, Wessetisse kuskil 23 ajal ja tahtsime veel miskit head näksida, aga köök oli juba kinni pandud ja miskit head läheduses ei pakutud. Silma saime kinni alles kell 3 ja juba üles enne kella 7, mina nägin unes muidugi oma võistlusi ja ärkasin veel paremate emotsioonidega. Hommikul juba ootasin oma hommikusööki Rootsi lauas. Oli hästi armas ja hubane restoraniosa, aga minu jaoks jäi toiduvalik kesiseks, aga usun, et n-ö tavainimene saab oma kõhu megalt punni söödud. Ma piirdusin oma kolme ampsu pudru ja munadega. Edasi mõtlesime, et lähme joome kuskil mega head kohvi, jalutame ja sööme kooki – suundusime edasi siis Supelsaksadesse, väga armas ja retro koht, mulle hullult meeldib. Ja muidugi ei puudunud meie päevast Steffani pitsa. Olgem ausad, me tellisime kaks pitsat ja ma sõin mõlema pitsa peale ühest tükist ainult kolmveerand ära, sest see reaalselt ei läinud alla ega maitsenud nii, nagu seitse aastat tagasi, seega oma Steffani pitsa isu sain rahuldatud ja usun, et lähima kümne aasta jooksul pole plaanis sinna tagasi sööma minna.

 

Aga seoses Wessetiga, sinna läheksin ma iga kell tagasi, super teenindus hotelli vastuvõtus ootamas – ülisõbralik ja viisakas, pole ammu kogenud nii head teenindust. Toad on mõnusad hubased ja hotell on hea õhkkonnaga, seega soovitan minna ja võtta korraks aeg maha meie kaunis Eestimaa suvepealinnas Pärnus. Seoses sellega saaksin teile pakkuda võimalust natukene lõõgastuda ja seda põhimõtteliselt ilma rahata. Koodiga Kadrily on kahekohalise toa hinnaks koos hommikusöögi ja ööklubi pääsmetega 50 eurot. Kampaania kestab 1. november – 30. detsember 2017.Seega ruttu-ruttu bronnima.

 

Aga võistlusega seotud emotsioonid on siiani olemas, kõik oli nii tore ja hea. Siiras tänu oma lähedastele, kes mind aitasid ja toeks olid. Südamest tänan neid, kes võtsid vaevaks tulla kohale mulle kaasa elama, see tähendas mulle väga palju. Üleüldse ma tänan neid, kes on minuga ausad ja siirad ja võtsid vaevaks pingutada ning mind abistada – õrnake, nagu ma olen!

Jätkan oma dieediga ning näeme juba Riias 19. novembril.