Motivatsioon, magusaisud ja palju trenniga seonduvast

Minult on küsitud, et kuidas sa hoiad end motiveerituna? Kuidas see üldse võimalik on?

 

Kõigil, kes alustavad treeningutega, on erinev eesmärk. Kes tahab alla võtta, kes juurde, kes teeb oma tervise nimel trenni ja kes on suisa professionaalne sportlane.

Aga tahes-tahtmata tekib olukord, kus mõtled, et oeh, ma ei jaksa ega taha üldse trenni minna. Millest võib see tingitud olla? Kas sa oled väsinud? Kas sa oled unustanud oma eesmärgi?

Lihtne viis end motiveerituna hoida, on tuletada endale meelde, mis on see põhjus, miks üldse trennis käid. Mina tean, miks ma seda teen ja ei kavatsegi seda meelest lasta. Ma naudin trenni tegemist niivõrd palju, et kui peaks miskit vahele tulema, et ma ei saa treenida spordiklubis, teen ma selle kuidagimoodi teistmoodi ära, aga tegemata ma seda ei jäta! Kui rahakott vähegi lubab, soeta endale uued treeninguriided, siis on lausa lust trenni minna. Usu mind, see annab kõvasti motivatsiooni juurde. Aga saan aru, mis mõtlete – minulgi on neid hetki. Allpool valik minu uutest treeninguriietest.

 

Antud riided on link sealt. Kui aktiveerida kood Kadrily on Bona Fide poest kõik tooted -10%                                                   Antud  Better bodies riideid saab soetada link

Kas sul on harjumus kodus tehtud toit tööle kaasa võtta? Aga kui lähed reisile või väljasõidule? Üldjuhul paljudel jääb see selle taha, et kuidas ma küll toidu kaasa võtan, need karbid lähevad ju laiali ja ah, ei viitsi jännata, ostan väljast. Aga sellele on suurepärane lahendus. Üldjuhul on kaasavõetavad termokotid alati väga suured olnud, kuid õnneks leidsin ettevõte Lunch Bag Estonia, kes toodab igasuguses mõõdus ja värvuses toidukotte. Lausa lust on oma toidukordasid igale poole kaasa võtta ja ühtlasi on hea ülevaade söödud kalorite hulgast.

Aga kuidas on magusaga? Paljud küsivad, et kas sa siis üldse kommi ei söö? Sõõrikuid? Torte sünnipäevadel, jäätist?

Mis ma ikka luiskan, suure magusasõbrana lipsab minulgi teinekord põske mõni hea maiuspala. Aga ma olen leidnud sellele imelise alternatiivi, mida ma alati oma külmkapis hoian. Nimelt söön ma pudingut. Jah pudingut, aga mitte tavalist pudingut. Proteiinipudingut. Kui te vaid teaksite, kui hästi see maitseb. Ja mis veel parem, see puding sobib suurepäraselt ka minu ühes päevas lubatud kilokalorite hulga sisse. Nimelt Njie sajas grammis pudingus on 10 g proteiini, rasva 1,5 g, suhkruid 4,6 g. Seega 200grammine pudingutops passib kenasti magustoiduks.

.   

Tootevalikus on kolm maitset: vanill, šokolaad ja karamell. Minu lemmik on šokolaad. Kui soovite mõnusat magusat vahepala või magusrooga, siis otsige neid Rimist, Stockmannist, R-kioskist, fit360.ee-st, Kaubamajast.

Teine mõnus hõrgutis on pannkoogid. Pannkoogipulbrit, mida ma kasutan.Kolmas maiuspala on mitmesugused batoonid, mida saab samuti osta fitshop.ee-st.

Tänulikkuse väljakutse

Väga paljud meist võtavad asju nii iseenesestmõistetavalt.

Näiteks kui on elatakse koos, siis naine teeb süüa ja koristab. Et see ongi tema töö. Aga kas sa oled talle selle eest tänu välja näidanud? Või kui mees toob raha koju ja naine on kodune. Kas sa näitad oma tänulikkust välja või pigem virised iga asja üle?

 

Igal juhul ma sooviksin teha väljakutse olla tänulik iga päev ja seda kuu aega järjest. Igal hommikul, kui ärkad, kirjutad üles, mille eest sa täna tänulik oled.

 

Kui leiad end kehvas meeleolus, püüa leida alati mingi meeldiv olukord/seik, mille eest olla tänulik, see käivitab armastuse energia voo. Tänulikkust tundes on võimatu olla negatiivne – see pole ju lihtsalt võimalik!

 

Mille eest olla tänulik?

Olen tänulik selle eest, et mul on väga kokkuhoidev ja armastav perekond.

Olen tänulik selle eest, et mul on võimalus kuulda ookeani kohinat ja linnulaulu.

Olen tänulik võimaluse eest treenida suurepärases spordiklubis oma ala parimate treenerite käe all.

Olen siiralt õnnelik, et mu ümber on palju toetavaid inimesi.

Olen väga tänulik, et ma olen elus ja tunnen end elusana.

Olen tänulik, et mul on imearmsad lapsed, kes isegi kõige hallima päeva päikselisemaks muudavad.

Olen siiralt tänulik, et peale päikesepaistelise ilma on ka meil vihma, (ma armastan vihmas kõndimist) lund, tuisku, tormi.

Olen tänulik, et mu ümber on rohkem positiivseid inimesi kui negatiivseid.

Olen siiralt tänulik, kui inimene mõistab vabandust paluda.

Olen tänulik, et saan pühapäevahommikul koos oma lastega pannkooke teha.

Asju, mille eest olla tänulik, on meeletult palju. Ole kas või tänulik, et sul on toas elekter. Või et su kõrval on imeline kaaslane, kes hoolimata sinu tujudest sind toetab ja hoiab.

 

 

Olge tänulikud!

Buduaari fotosessioon

Kas sina tunned end oma kehas hästi?
Kas oled seda alati tundnud?
Mina kui tulevane bikiinifitnessi võistleja ei saa aru sellest, et bikiinides julgetakse ennast näidata, aga pesus on selline nägu peas, et mida sa vaatad, ma olen alasti.

  
Aga ju ikka ei ole. Sul on võibolla seksikam pesu seljas, aga üldjuhul loeb ikkagist sisu mis on seal riiete all. Mina leian, et endaga peab niipalju tööd tegema, et tunda end enda kehas imeliselt. Et sa tunneksid , et sa armastad ennast ja oled endaga rahul.

Ühel imelisel päeval kirjutas mulle mu sõbranna Maarika Roosi , kes õpib fotograafiks ja  tal  oli vaja koolis teha buduaari fotosid. Kuna see on mul olnud ammu mõttes, siis olin ma muidugi nõus. Rohkem Maarika töösi saab näha LINK.

Kui naine muidu ei saa aru, et ta on kena olevus. Siis lase endastki teha selline mõnus buduaari fotosession. Kuna siis saad sa tõestust sellele kohe kindlasti.

Rahulolu endaga

Elu pakub mulle veel mitu võimalust. Ma tean, et mu teekond ei ole kerge, kuid peamine, et ma väsides oma eesmärgist ei loobuks. Oleks mul vaid tulevikus oskust ja meelerahu meeles pidada populaarset hindude svastika põhimõtet: kõik liigub ja muutub pidevalt – see ongi elu! Kord on hea, kord on halb, kuid lõpuks on ikka kõik ju hästi.

Õnnelik olemine tähendab elus suurt muutust – järsku muutust, sest aega ei või kaotada. Äkilist muutust, katkestust, minevikust lahtilaskmist. Üksainus kõuekärgatus ja uus elu on su jalge ees, alustadki jälle a-st ja b-st. Pead kõigist pealusurutud mustritest lahti ütlema ja endas sisemise leegi leidma.

Reis Balile on olnud mu bucket listʼis juba kolm viimast aastat. Ja lõpuks saan ma olla siin ja kogeda seda energiast pakatavat maad. Siin oldud lühikese ajaga olen ammu teadnule kinnitust saanud. Et elus pakuvad tegelikult kõige suurimat naudingut lihtsad asjad – meie põhivajadused. Hea uni, imeline lähedus, hea söök ja jook.
Ühel kaunil päeval käisime ratastega lähiagulit avastamas. Muidugi tempel, templi otsas kinni, kõikidel oma hoovis veel isiklikud templid – mega. Kõik inimesed teretavad, naeratavad, kuid inglise keelt valdab heal juhul 10% saare elanikest, aga sest pole lugu. Tähtis on siinne õhkkond. Mul on tunne, et see saar ongi nagu mina, alati rõõmus ja särav. Tunnen end siin väga koduselt ja energiast laetud.
Enne kui oma villast rattad võtsime, anti meile näppu kaart, mille järgi me koju tagasi saaksime tulla. Aga mis te arvate, kas sellest oli abi? Heh, kuni poole teeni tõesti, aga ütleme nii, et saime korralikult nalja, kui sõitsime 15 km asemel kõva 45 km. Pole hullu, nägime imelist loodust, riisipõlde, kohalikke loomi, mida me muidu, ma usun, ei oleks näinud. Nagu mulle meeldib öelda, iga asi on millekski hea. See kõik oli imeline. Ja ütleme nii, et mõnusa kardiotrenni asemel samuti.


Treener küll mainis, et naudi, puhka ja ära nii hullusti toitumist jälgi, siis mul on tunne, et muidugi ma puhkan ja naudin, aga ikkagi mõistuse piires, sest isegi treeningukava tegi ta mulle spetsiaalselt selle jõusaali järgi. Kuigi jah, liikumist on siin tunduvalt rohkem, kui kodus olles.
Peale mõnusate jõutrennide käime iga päev rattaga sõitmas, ujumas ja jalutamas. Treeningutega on ühinenud terve pere, mis teeb selle veel rohkem nauditavaks.

Video

Puhkus alaku

Esmaspäeva õhtul alustasime reisi Balile. Esimene lend oli Tallinnast Helsingisse, kus ootasime vaid kaks tundi, mis läks sõrmenipsuga. Siis juba Helsingi–Hongkong. Lennuk oli meeletult mõnus ja suur. Kuna lendasime öösel, siis sai rahulikult magada, olgu mainitud, et enne lendu sai tehtud korralik jalatrenn, siis poole öö pealt hakkasid juba lihased valutama. Seega ei olnud just kõige meeldivam poolpüsti sundasendis magada, aga sain kenasti hakkama. Lennukitoidud olid kalorsuselt super head, muidugi magustoidud tuli mul välja jätta. Kõigest vaid kümme tundi Hongkongi lendamist möödus siis suuresti magades – kui seda saab niimoodi nimetada.

 

Hongkongi lennujaam on ikka üüratult suur. Järgmise lennuni oli neli tundi aega, käisime siis ostlemas, söömas-joomas. Tellisime omale vürtsikad road, no need olid ikka eestlase kohta extra- extra spicy´d, aga meeldivalt maitsvad. Lõpuks, kui oli aeg meie lennu väravasse minna, siis tuli välja, et olime oma juhi tõttu kõndinud valele poole. Hea, et mu noored silmad avastasid, et meie värav nr 207 jääb hoopis teisele poole. Peale selle, et pidime meeletu maa maha kõndima, oli veel tarvis metrooga sõita. Õnneks läks kõik justkui plaanitult, jaama jõudes oli sekundiga metroo ees ja saime väga napilt Denpasari lennule. Seega, et aega on, aega on – no reaalsus on see, et ei ole!

IMG_8190

 

Istusime siis lennukis ja ootasime, millal lend väljub. Istusime ja ootasime. Aga mis arvate, et lennuk väljus õigel ajal? Ei, kus sa sellega, tund aega hilines. Siis mõned minutid pärast õhkutõusmist saime teada, et oleme turbulentsis. Ja no korralikult saime rappuda, justnagu filmis, kui tulede vilkumine välja arvata.

 

Kui jõudsime lõpuks turbulentsist välja, toodi söögi-joogid. Pool tundi hiljem ei saanud enam keegi kuskile liikuda, sest olime taas turbulentsis, lennuk rappus, nagu baarmen teeks kokteili. Ühtlasi saime natukene kohalikku sõimlemist kuulda, ei teagi, milles probleem oli, aga väikene video ka sellest. Et kes oskab seda kena keelt, sooviksin tõlget.
VIDEO:
IMG_8204

 

Lennujaama jõudes ja kohvreid oodates läks kõik meeletult kiiresti ja ladusalt. Aga siinne temperatuur on ikka meeletu ja see niiskus – selline tunne, nagu oleksime sauna eesruumis, mõnus iseenesest. Ja siis algas sõit meie Villasse, Soori Bali. Lennujaamast vaid ühe tunni ja viie minuti kaugusel – pisikesed kitsad sõiduteed, riisipõllud, väiksed majakesed, banaanipuud. Lihtsalt fantastiline. Kohale jõudes oli tunne, nagu oleksime paradiisi jõudnud. Kuna ajavahe Eestiga on kuus tundi, siis kohale jõudsime öösel kell 01.20. Seega head ööd on aeg paar tundi puhata.